{"id":1558,"date":"2023-09-11T12:32:06","date_gmt":"2023-09-11T00:32:06","guid":{"rendered":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/?p=1558"},"modified":"2023-09-11T12:32:06","modified_gmt":"2023-09-11T00:32:06","slug":"kia-kaha-te-reo-maori","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/kia-kaha-te-reo-maori\/","title":{"rendered":"Kia kaha te reo M\u0101ori"},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<\/p>\n<p>To celebrate Te Wiki o te Reo M\u0101ori, Te Tumu Research Committee is showcasing the exceptional work of M\u0101ori postgraduate students writing their theses in te reo M\u0101ori. Roma Donaldson-Gush talked to Kahurangi Tipene, and asked her to share some insights about her rangahau.<\/p>\n<p>Kia kaha te reo M\u0101ori te kaupapa matua o t\u0113nei wiki.\u00a0 Hei whakamana i t\u014d t\u0101tou reo M\u0101ori, kua k\u014drero atu a Roma Donalson-Gush ki \u0113tahi o ng\u0101 tauira M\u0101ori e tuhi ana i \u0101 r\u0101tou ake tuhinga roa (Tohu Paerua, Tohu Kairangi r\u0101nei) i te reo M\u0101ori.\u00a0 Ia r\u0101 o te wiki nei, ka whakaatu ai t\u0113tahi o aua tauira, i t\u0113nei r\u0101, ko Kahurangi Tipene t\u0113r\u0101.<\/p>\n<div id=\"attachment_1559\" style=\"width: 202px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1559\" class=\"wp-image-1559\" src=\"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/files\/2023\/09\/Kahurangi-Tipene-300x300.png\" alt=\"\" width=\"192\" height=\"192\" srcset=\"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/files\/2023\/09\/Kahurangi-Tipene-300x300.png 300w, https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/files\/2023\/09\/Kahurangi-Tipene-150x150.png 150w, https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/files\/2023\/09\/Kahurangi-Tipene.png 450w\" sizes=\"auto, (max-width: 192px) 100vw, 192px\" \/><p id=\"caption-attachment-1559\" class=\"wp-caption-text\">Ko Kahurangi Tipene, N\u014d Waikato me Ng\u0101puhi<\/p><\/div>\n<p>E mahi ana a Kahurangi i tana Tohu Kairangi, \u0101, he tauira ia n\u014d Te Tumu me te P\u016btaiao. Ko te tino p\u016btake o t\u014dna ake rangahau, he waha ake i ng\u0101 wheako a t\u0113tahi wh\u0101nau i Tauranga e mau nei i t\u0113tahi irak\u0113. Ka mutu, ko t\u0101na t\u016bponotanga ka whanake mai ai te mate pukupuku puku, me te mate pukupuku uma. Ko ia hei m\u0101ngai m\u0101 te iwi irak\u0113.<\/p>\n<p><strong>N\u0101 te aha koe i whiriwhiri ai i t\u0113nei huarahi ki te tuhi i t\u014d tuhinga whakapae i roto i te reo M\u0101ori?<\/strong><\/p>\n<p>\u201cHe pai ake mooku te tuhi me te whakaputu i ngaku whakaaro, koorero, wairua ki te reo Maaori. Nooku i te koohanga, kura kaupapa, wharekura i poipoi i taku reo Maaori.\u201d<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>He aha ng\u0101 \u0101huatanga matua, ng\u0101 hua me k\u012b, kua puta i t\u014d k\u014dwhiringa ki te tuhi i roto i te reo M\u0101ori?<\/strong><\/p>\n<p>\u201cKo ngaa hua ka puta i tooku koowhiringa ki te tuhi i roto i te reo Maaori, kia puta pai ai he rauemi maa taatou te iwi Maaori, maa ngaa whaanau Maaori hoki, kia whakaako ai raatou i ngaa aahuatanga katoa o te irakee. Ka mutu, he tohu kia whakakipakipa i te hunga e mataku ana ki te tuhi i te reo Maaori. Anei, he tauira teenei maa koutou.\u201d<\/p>\n<p><strong>He kupu tohutohu, he kupu akiaki r\u0101nei \u0101u m\u014d ng\u0101 tauira e hiahia ana ki te whai rangahau i roto i te reo M\u0101ori?<\/strong><\/p>\n<p>\u201cKei ngaa ika aa whiro o te reo Maaori, koutou e kaingaakau ana ki te reo Maaori, teenaa whiua ki te ao. Kia kaha te tuhi me te koorero i te reo Maaori, ahakoa hapa mai, aha mai. Mirimiri atu ki ngaa pokowhiwhi o tauira kee e manawanui ana ki te reo Maaori. Ka taea e koutou.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; To celebrate Te Wiki o te Reo M\u0101ori, Te Tumu Research Committee is showcasing the exceptional work of M\u0101ori postgraduate students writing their theses in te reo M\u0101ori. Roma Donaldson-Gush talked to Kahurangi Tipene, and asked her to share [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":45535,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1558","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"post_mailing_queue_ids":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1558","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45535"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1558"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1558\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1558"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1558"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blogs.otago.ac.nz\/tetumuresearch\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1558"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}